Vastseliina rahvamajast
Vastseliina rajooni keskuses sai 1956. aastal valmis Vastseliina kultuurimaja, mis algselt kandis Agro-zoopropaganda maja nimetust. 1956. aastal kolis ka Vastseliina raamatukogu kultuurimajja. 1991. aastal muutus maja nimi – Vastseliina kultuurimajast sai Vastseliina rahvamaja.
Vastseliina rahvamaja 65. sünnipäevaks valminud ajalooline video
Vastseliina rahvamajas toimetavad Vastseliina Raamatukogu, MTÜ Vastseliina Käsitööühing, Vastseliina eakate klubi Heldela ja Vastseliina muusikakooli trummiõpetus (klassiruum). Majas tegutseb ka kino.
Vastseliina rahvamaja saal mahutab 200 istekohta ja kohvik 20 istekohta (pika laua taha ka 30). Konverentsitoas ehk valges toas on 20 istekohta.
Vastseliina rahvamajas tähistatavad traditsioonilised üritused on Eesti Vabariigi aastapäev, kevadpidu, advendiaja alguse tähistamine, jõulupeod eakatele ja lastele, jõululaat, üle aastate aastavahetuse pidu, rahvakalendri tähtpäevade tähistamine (vastlad, jüripäev jm). Lisaks tantsuõhtud, kontserdid, teatrietendused, rohevahetus jpm. Lisaks toimuvad ka erinevad väljasõidud.
Maja renoveeritud viimati 2004. aastal väljast ja 2005. aastal seest. Raamatukogu sai uue kuue 2005. aastal. 2020. aastal tehti maja ümbruses vertikaalplaneering.
Ligipääsetavus
Vastseliina rahvamaja on kolmekorruseline hoone. Maja esine ja küljed on kaetud tänavakividega, maja taga asub roheala. Hoone ees vasakul pool paikneb 12-kohaline parkla. Ürituste ajal pääseb majja peaukse kaudu, mille ette viib kolmeastmeline trepp. Ratastooliga sisenejatele saab trepile asetada teisaldatava renni, mis paikneb sissepääsu esimeses koridoris. Püsivat kaldteed rahvamajal ei ole.
Üritused toimuvad rahvamaja esimesel ja teisel korrusel. Esimesel asuvad peeglisaal ja tualettruumid, mis jäävad sisenedes vasakule. Ratastooliga on võimalik nendesse ruumidesse pääseda abistaja toel. Invatualett puudub.
Teisel korrusel asuvad saal ja kohvik. Teisele korrusele viib trepp, mis koosneb kolmest trepimarsist kahe vaheplatvormiga. Poole trepi peal jaguneb trepp kaheks haruks, mis viivad teise korruse fuajeesse nii vasakult kui paremalt poolt. Esimesel trepimarsil on käsipuud mõlemal pool, järgnevatel marsiosadel vastavalt ühel pool treppi. Trepironija puudub, seega pääseb ratastooliga teisele korrusele ainult abistajate toel. Saalis ja kohvikus on ratastooliga liikumine mugav, kuna uksed on laiad ja lävepakud puuduvad. Teisel korrusel tualettruume ei ole.
Huviringid
Vastseliina rahvamajas tegutsevad järgmised huviringid:
- neidude rahvatantsurühm Moonid – juhendaja Monika Jõemägi
- laste ja noorte näitering – juhendaja Kairi Kuusk
- lasteaialaste mängutrenn – juhendaja eraspordikool SEPPS
- karaktertantsurühm Gruuvikeerajad – juhendaja Marit Sillaste
- näitetrupp Naeru-Lained – juhendaja Marit Sillaste
- segarahvatantsurühm Kullerid – juhendaja Inga Leelanss
- Heldela klubi lauluansambel – juhendaja Edda-Karin Luht
- Heldela klubi tantsurühm – juhendaja Valentina Larionova
- Vastseliina-Misso puhkpilliorkester – juhendaja Valdur Helm
- aeroobika – juhendaja Maire Kaur
- Vastseliina käsitööühing – juhendaja Margit Olesk
- Vastseliina naisrahvatantsurühm Naistepuna – juhendaja Annika Laanpere
- vilistlaste segarahvatantsurühm Kae Noh – juhendaja Inga Leelanss
- jumping – juhendaja Irene Sulger
- jooga – juhendaja Liilia Tiks
Vastseliinat tuntakse eriti tänu rahvatantsu traditsioonile, mille eestvedajaks oli pikki aastaid tantsupärandi kandja ja hoidja tantsumemm Helju Müürsepp (1926–2016). Ta polnud mitte ainult oma kodukandi, vaid Eesti üks teenekamaid rahvatantsujuhte. Tema auks paigaldati 2014. aastal Vastselina rahvamaja ette mälestuspink. Helju Müürsepa õpetust ja pärandit kannavad edasi tänased Vastseliina rahvamaja tantsujuhid ja tantsijad. Vastseliina tantsurühmad on esindanud Võrumaad kohalikel, maakondlikel ja vabariiklikel tantsupidudel.