Võru vallas viidi läbi noorsootöö kvaliteedihindamine

Üle-eestiline noorsootöö nädal “Seal, kus võimalused sünnivad” toimub 10.–16. novembrini. See on suurepärane aeg tõmmata tähelepanu noorsootöö igapäevaelule ja olulisusele ning vaadata otsa olemasolevatele tugevustele ja nõrkustele. Võru vallas viidi 2024.–2025. aastal läbi noorsootöö kvaliteedihindamine, mille eesmärgiks oli hetkeseisu kaardistamine, parendamisvõimaluste teadvustamine, tehtava töö kohta tagasiside saamine ning teadlikkuse tõstmine ja noorsootöö olulisuse teadvustamine.

Kvaliteedihindamine koosnes kahest etapist. Esmalt hindasid tegijad ise oma tööd ja selle tulemuslikkust ning seejärel andis oma hinnangu sõltumatu välisekspertgrupp. Läbiviidava noorsootöö kvaliteedihindamiseks kasutati väljundi- ja tulemusindikaatoreid, kus ühelt poolt vaadeldi, kas noorsootööks on võimalused loodud (väljundindikaatorid), teiselt poolt arvestati nende tegevuste tulemust (tulemusindikaatorid). Tulemusindikaatorid näitavad noorsootöö tegevustega seotud tulemusi, näiteks noorte osalemist, nende teadlikkust ja kaasatust. Väljundindikaatorid võivad olla nii korralduslikud (näiteks tegutsevad avatud noortekeskused, võimaldatakse vabatahtliku töö tegemist) kui ka noorsootöö sisulisi tegevusi ja nende oodatavat mõju kirjeldavad (nt noorsootöötajad täiendavad end pidevalt, kodulehte uuendatakse korrapäraselt).

Kvaliteedihindamine oli jagatud neljaks osaks:

• kvaliteetseks noorsootööks ja huvihariduseks on loodud vajalik keskkond;
• noortel on rohkem valikuid oma loome- ja arengupotentsiaali avamiseks;
• noorte osalus otsustes on toetatud;
• noortele on loodud tingimused noorteinfo ning ennetustegevuste kättesaamiseks.

Esimese punkti juures tõid välishindajad tugevustena välja, et Võru vallas on noorsootöö hästi põimitud nii arengukavadesse kui ka igapäevasesse töösse. Noorte kaasamist peetakse oluliseks, neid kuulatakse nii noortemajades kui ka arengukavade koostamisel, korraldades vajadusel eraldi arutelusid. Noorsootöötajate pädevust toetatakse koolituste ja ühtse meeskonnatunde kaudu. Noortemajad ja noortetoad asuvad igas valla piirkonnas. Teenuste planeerimisel lähtutakse noorte tagasisidest. Noorsootöö parendusvajadustena selles punktis nähakse vajadust süsteemsema andmete kogumise järele, et saavutada etteantud eesmärke ning seada uusi sihte. Oluline on noorte kaasamise struktuurse vormi loomine, näiteks piirkondlike osaluskogude kaudu. Leiti ka, et tähelepanu vajab noorsootöötajate palgakorraldus ja kompetentside arendamine, sealhulgas huvihariduses ja sporditegevustes tegutsejate kaasamine valdkonda. Samuti toodi välja, et 13–19-aastastele noortele tuleb pakkuda sobivaid noorsootöövorme ja tagada turvaline tegutsemiskeskkond.

Noorte loome- ja arengupotentsiaali avamise punkti tugevustena toodi välja mitmekülgsed võimalused nii huvihariduses, huvitegevuses osalemiseks kui ka omaalgatuste elluviimisel. Noorte omaalgatusfond ja sellele loodud mentorlussüsteem toetavad noorte ideid ja ettevõtlikkust. Ülevallaline malev pakub noortele töötamise ja koostegutsemise kogemust. Noorsootöö väärtustamist näitab ka tunnustamissüsteem, mis tõstab esile noorte ja kogukonna panust. Kuigi noored ei pruugi alati noortemajade tegevustes osaleda, näitab see, et piirkonnas leidub rohkelt neile sobivaid ja huvipakkuvaid tegevusi. Parendusvajadustena toodi ka siin välja tegevuste pakkumine 15+ noortele. Süsteemi loomine, mis loob alused mitteformaalse ja formaalse õppe lõiminguks ning koostöö ettevõtjatega näiteks maleva raames töökohtade pakkumiseks.

Noorte osaluse teemadel toodi tugevustena välja, et vallas toimib noorte omaalgatusfond, kus hindamisse on kaasatud ka noored ise. Parendusvõimalustena nähakse õpilasesinduste suuremat iseseisvust, sealhulgas oma eelarvete ja tegevuskavade koostamist, et tugevdada noorte eestvedamisoskust. Samuti soovitatakse soodustada koolide õpilasesindustevahelisi koostöökohtumisi ja ülevallalisi sündmusi, mis looksid noortele rohkem võimalusi kaasa rääkida ja oma huve esindada.

Noorteinfo ja ennetustegevuste kättesaadavuse osas nimetati tugevustena tegevuskorraldust, kus nädalakavad tagavad noortele järjepideva ja arusaadava info pakutavate tegevuste kohta. Samuti toodi positiivses võtmes välja maakondlikus noorsootöövõrgustikus ning erinevates koostööprojektides, näiteks LEEN projektis osalemine. Parendusvajadusena nähakse noorteinfo süsteemsemat arendamist ja kättesaadavuse parandamist nii füüsilises ruumis kui ka digikanalites, eelkõige noortele suunatud sisulise info osas. Võimalusena võiks kasutada Haridus- ja Noorteameti koolitusi, et tõsta töötajate pädevust noorteinfotöö vallas.

Kokkuvõtteks on välishindajate sõnul noorsootöö Võru vallas hästi lõimitud hariduse ja kultuuri valdkonda ning seda toetab terviklik juhtimismudel, kus noorsootöö ja kultuuri tegevused on koondatud ühtse juhtimise alla. Selline korraldus on ühtlustanud ja parandanud noorsootöötajate töötingimusi, toetanud meeskonnatööd ning soodustanud professionaalset arengut. Töötajate pädevust tõstetakse suunamise kaudu (osa)kutse taotlemisele ning osalemisega koolitustel ja baaskursustel. Noorte kaasamine on järjepidev, eriti huvihariduse ja huvitegevuse kava koostamise protsessis, kus arvestatakse noorte vajaduste ja tagasisidega. Teenuste planeerimisel on pööratud tähelepanu piirkondlikule eripärale, näiteks vähese ühistranspordiga alade noorte ligipääsu parandamisele. Samuti on loodud toetavaid ja kaasavaid lahendusi erivajadustega noorte osalemiseks, näiteks sobiva keskkonna valik malevas või transpordi korraldamine huviringi tegevusteks.

Peamise parendusvajadusena toodi välja noorsootöötajate töökeskkond, kus nad on üksinda vastutavad keskuses olevate noorte eest, noortetoa või -maja lahtiolek sõltub

ainult neist üksinda. Selliselt ei ole tagatud ei noorte ega noorsootöötajate turvalisus, nt võimekus reageerida koheselt tekkinud olukordadele. Noorte osaluseks otsustamisprotsessides tuleb leida sobiv vorm, sh koolide õpilasesinduste ressursi kasutamine ning noorte initsiatiivi toetamine, mitte vaid tegevuste läbiviimise, vaid ka otsustamises osalemise osas. Kolmanda parendusvajadusena toodi välja noorteinfotöösse kui noorsootöö teenusesse selguse loomine, sh lisaks sündmuste jagamise infole noorteinfo teiste osiste kättesaadavuse suurendamine, nt rahvusvaheline noorsootöö (koolidele lisaks nt vanemale vanuserühmale noorsootöö raames), ennetustegevused (piirkondlik erialade vaheline võrgustik), karjääriinfo. Toetada tuleks noorte huvi laiemalt noorteinfo tarbimiseks.

Lõpetuseks võib öelda, et Võru vald käsitleb noorsootööd võrdväärse ja integreeritud osana kodanikele suunatud teiste valdkondade seas (haridus, kultuur, sotsiaal). Lõimitud käsitlus on loonud eelised noorsootöö teenuste loomuliku osana käsitlemiseks kogukondades. Teisalt on jäänud pisut tagaplaanile vajadus piirkondlikuks ametite vaheliseks võrgustikutööks ning noorte jõustamiseks otsustamises osalemiseks valla tasandil. Võru vald on noori väärtustav, mida näitab noorsootööks toetava keskkonna loomine, sh noorsootööks sobivate ruumide pakkumine, töötajatele soodsate tingimuste loomine professionaalseks enesearenguks. Andmetest lähtumise ja noorsootöö teenuste selgem kirjeldamine kajastaks veel ilmekamalt tehtavat noortest lähtuvat tööd.

Sirle Muiste-Männik

Võru valla kultuuri- ja noorsootööspetsialist